*Ohe*

Pole mitte midagi tarka kirjutada,
aga siiski tahaks midagi öelda...
Midagi, mis paneks inimesi mõtlema,
midagi, mis inspireeriks.
Ei tea....
Ohjah, lihtsalt elage!
(Pole just väga inspireeriv)



London,
ma igatsen sind!!!

Ei tea..kuidas nüüd alustadagi.

Täpselt aasta tagasi olin ma suhteliselt raevukas ja "kena" sõnapruugiga,

kuid viimaks ometi saan ma aru,

et see kõik, mis on olnud

on mind omamoodi edasi viinud.

Ma olen nüüd hoppis teistsugune,

kahju on tõdeda, et vanad tuttavad mind enam ära ei tunne.

Ma olen õppinud lahti laskma ja viimaks ometi

 ma saan olla õnnelik!

Tõsi, ma olen palju kaotanud,

aga öeldakse ju, et kõik läheb raskemaks,

seega tuleb leppida

ja edasi elada.

 



On usk, on armastus, on sõprus.

... kui siiski pole miski hea jääv.



Riskida või mitte?- See on küsimus!

Riskida! Eks loomulikult harrastan ka mina jääda oma mugavuse kesta ja vinguda alatasa ning üksnes midagi mitte ette võtta, kuid elu õpetab, et vahel peab olema julgust proovida midagi uut, seista vastu oma hirmudele ja ületada raskused.
Nii siis, võtan ma vastu oma elu ühe suurema ja julgema otsuse, et üritada midagigi paremaks muuta.... Jah.....nüüd on aeg astuda esimee iseseisev samm!