Jah, ma pean Teile midagi üels tunnistama...
iga kord, kui ma vaaan vanaaegseid filme või kuulan muusikat,
mu süda sulab...
ma armastan seda õrna ja valulist
õhkkonda.

Ma vaatasin filmi Atonement ja see oli fantastiline, vähemalt minu jaoks.
Ei, ma ei mõtle, et tolleaegne sõda oleks olnud suurepärane, vaid neid tundeid ja kahetsust.
Eelkõige armastust, millel oli ühetaegu nii puhtalt õrn ja tugev tähendus.
Need imeliselt ja jõuliselt öeldud sõnad...  s u u r e p ä r a n e !