Süda läheb pahaks, vaadeldes kui valelikud inimese on..
isegi need, kes on kunagi olnud
mulle väga head sõbrad.

Jube!

" Kord ärkasin öösel ja nägin aknast, kuidas üks üksik pilveke sõudis üle kuu kahvatu palge. Just sel hetkel mõtlesin Sinu peale. Ja mõtlesin Su peale ka ühel külmal sügisõhtul, seistes jäätunud perroonil väikeses vaksalis Kopenhaageni lähedal, oodates Sind. Mu süda oli lõhkemas ärevusest- äkki oled unustanud minu? Tundsin, kui jääksid tulemata, oleksin siis kui orvuks jäänud laps, kes ei tea enam, kuhu minna või kuspool on üldse kodu. "



Ma tahan olla puhta hinge ja vabaduse tundega inimene. Mind on alati köitnud midagi, mida ei ole võimalik seletada. See on midagi, mis on mul südames... uskumus. Ma armastan joogat, kõike sellega seonduvat..eneseleidmist ja iidset kunsti.
Ma arvan, et inimesed on liiga kinnised...liiga hallid. Minu tuttvusringkonnas pole mitte ühtegi inimest, kes oleks rahul, sellega mis tal on ( kaasa arvatud mina).. Meis peitub liiga palju viha, kadedust ja valelikkust.

Kuid siiski on minus lootus, muuta kõike. Nüüdsest kogun ma enda ümber need keda tõsiselt vajan, kellele saab loota..heidan mõned inimesed oma elust kõrvale ja astus vastu kõigele heale, jättes nii palju kurjust eemale kui see on võimalik.

Ma siiralt loodan, et õnnetud inimesed leiavad kunagi oma õnne, või vähenal üritavad seda.